Õhuniiskus viitab õhus olevale veeaurule. Suurema osa ajast on see nähtamatu, aga vahel avaldub see ilmastikunähtustena nagu udu. Selle tagajärjed on samuti silmaga nähtavad, kui liigne õhuniiskus piiskadena jahedatele pindadele kondenseerub. Õhk saab sisaldada ainult teatud hulgal veeauru, mis omakorda sõltub temperatuurist. Õhus sisalduvat tegelikku niiskuse määra väljendatakse suhtelise õhuniiskuse protsendiga, kus 0% viitab täiesti kuivale õhule ja 100% näitab maksimaalset veeauru hulka õhus sellel temperatuuril. Mida jahedam õhk, seda vähem veeauru see hoida suudab.
Hea õhuniiskuse tase jääb kusagile 50–60% juurde. Sellesse vahemikku jääv õhuniiskus kodus tagab teile ja teie perele parima elukeskkonna.
Vähese õhuniiskuse mõju teie tervisele ja enesetundele
Kui õhuniiskuse tase langeb alla 40%, muutub keskkond kuivaks. Jahedama temperatuuri puhul hakkab vähese niiskussisaldusega õhk nahka kuivatama, põhjustades ärritusi ja ebamugavustunnet.
Liigse õhuniiskuse mõju teie tervisele
Kui aga niiskuse määr õhus ületab 65%, soodustab see rõske ja liisunud õhustiku kujunemist. Niiskus surutakse nurkadesse ja akendele koguneb kondensatsioonivesi, mis voolab sealt veekahjustustele vastuvõtlikumatele pindadele, muutes need kasvulavaks hallituse ja bakterite jaoks ning põhjustades veel muidki soovimatuid tagajärgi, mis kerge vaevaga majapidamises levima hakkavad. Üks selline nuhtlus on näiteks pehme mööbli (voodid, vaibad, riided jne) peal elavad tolmulestad, mis hakkavad levima, kui õhuniiskuse tase ületab 70%. Hallitusseente ja tolmulestadega keskkond võib ägestada astma ja allergia sümptomeid.
Tervislikuma mikrokliimaga magamistoas tunnete end märksa mugavamalt, nii et hoidke õhuniiskuse tase kontrolli all.
Ümbritsev keskkond mõjutab olulisel määral teie pereliikmete enesetunnet. Mugavaima enesetunde tagamiseks tuleb siseruumides hoida sobivat õhuniiskuse taset. Kui teate või kahtlustate, et teie kodus valitseb liiga suur õhuniiskus, võtke appi niiskuseimajad, et tagada toas ühtlane värskus.